Meenutus ühest mõnusast kanuumatkast Valgejõel

Nii, võtsin ka aja maha korraks, et meenutada seda toredat “kevadist” kanuumatka Valgejõel. Alguse sai see siis Tapalt, kus toimus kottide kiletamine ja sobilike vestide otsimine... mina ei pidanud selle pärast muretsema, sest Martin võttis ühe 70-100 kg vesti ja ütles: Marit see sobib küll sulle :)


Grupipilt tehtud, suundusime veele. Ilm oli lahe, mõnusalt karge ja päike paistis. Minu paatkonna moodustas Riho ja mu väikevenna Alver. Kiiresti tegi Riho kiirkursuse vennale ja mulle, millal ja kustpoolt aerutada ning reis võis rahulikult alata. Kuna kiiret polnud kuhugi, sai mõnusalt aeglaselt loodust nautida. Vool oli aeglane ja ärevaid kohti vähe... Kuid siiski... Ühes kurvis mõtlesid Juta ja Janek proovida, kui soe ka vesi on. Nad olid takerdunud okste taha, mis viis kanuu viltu ja läinud ta oligi vee alla. Tublid ujujad päästsid kohe mõlad ja kanuu, vaid Juta magamiskott jätkas teed vee peal päris pikalt. Juta arvas, et vesi on mõnus ja üldsemitte külm ning teed jätkati märgade riietega.


Ja kiirelt olimegi jõudnud sillale, kus jätsid meid maha osad matkajad. Tuli teha ümberpaigutus kanuudes. Reis jätkus veidi aega, mil leidsime mõnusa hubase koha laagri jaoks. Kuna ma polnud varem ööbinud sõjaväetelgis, oli see minu jaoks omaette elamus. Sain teada, et häid lambaid mahubki palju ühte tuppa :) ja niimoodi me sinna 15- kesi sisse mahtusimegi. Õhtul sai paika pandud tulevalve järjekord. Arvasin, et kindlasti on väga raske tund aega öösel üleval olla. Kuid ei olnudki hullu... Taavi ajas mind üles kell 3, pistis mulle midagi kätte ja ütles tuli käib ülevalt vasakult nupust. Ma ei saanud unesegaselt mitte midagi aru, keerutasin seda asja käes ja leiutasin, milline nupp on see ülemine vasak nupp. Lõpuks taipasin, et see on kell ja leidsin ka pealambi. Isegi lahe oli öösel üleval olla, kuulata kuidas kuusepuud praksuvad, vesi vuliseb telgi kõrval ja väsinud matkakaaslased nohisevad ja norskavad :). Kiirelt möödus mu vahetus ja andsin kella edasi Jukule ja ütlesin: ülevalt vasakult käib valgus :)


Järgmisel päeval oli jälle mõnus päiksepaisteline ilm, kraade võis olla miinus 4 ringis. Hommikupuder söödud ja kohv joodud, asusime jälle teele. Ka laupäevane jõelõik oli tasane ja keegi ei rõõmustanud meid ümberkäimisega. Väikeste pauside ajal sai peetud tõsist lumesõda. Minu kuivade kinnaste tagavara vennale hakkas juba ammenduma. Lõunat pidasime kuskil Tapa polügoni silla juures. Ja endiselt Martinil ei olnud küpsiseid :). Ootamatult oli haigestunud Juku, kes sealt meiega edasi enam ei reisinud :(


Jälle väike ümberpaigutus kanuudes ja sõudsime edasi. Kella 5 ajal hakkas järjekordne laagrikoha otsimine. Sai üle vaadatud päris mitu kohta, kuni leidsime ühe mõnusa paiga. Koht oli tihedam, kui eelmise õhtu oma. Kiiresti hakkas rahvas tegutsema: tehti üles lõke, laasiti segavad kuuseoksad, valmistati istepink, otsiti kuuseoksi, püstitati telk jne. Kõik sebisid ja askeldasid. Koostöö sujus ilusti. Valmis kella 5 tee, mille kõrvale ei olnud küpsist :D. Tehti valmis küttepuud ööseks... hääästi peenikesed... sai ikka vaieldud, et saavad liiga väiksed pirrud, kuid kui nii peab, siis pole midagi vaielda. Lõpuks leidis meid üles ka Arvi vend Janek, kes eelmine õhtu juba tahtis meiega liituda, kuid ei leidnud Martinit ja Arvit üles, kes olid talle vastuvoolu sillale järgi sõudnud.
Pärast õhtust suppi kogunesime kõik telki, sest väljas kiskus vihmale. Enne öörahu, mis saabus juba kell 10, sai veidi kaarte mängitud ja muidugi sain mina jälle pähe, koguaeg.
Öösel olid kütjad väga usinad, nii palav oli tänu neile väikestele pirdudele... vahepeal kiskusin vennal magamiskotti pealt maha, et ta päris ära ei sulaks :). Nii kuum, nii kuum, aga polnud hullu, sai ikka mõnusalt magada ka.


Hommikul üllatas kõiki öösel maha sadanud paks lumi. Oli sulale läinud. Ilm oli vapustav: puudel paksud lumemütsid ja lumi krudiseb jalge all. Ja muidugi kuulus asja juurde pidev lumesõda. Crissu valmistas end ette ka jõepealseks lumesõjaks, valmistades koos Alveriga hulgaliselt laskemoona kanuusse :)


Hommikune kartulipuder söödud ja... on the road again... Lõpuks pidi tulema kärestikulisem lõik, mida Kristin niiväga ootas koguaeg. Ja oligi... Kuna mul oli super tüürija, saime kõikidest kividest ilusti mööda. Ja olimegi juba möödunud Valgejõe keskusest ja kohale jõudnud Nõmmveskile.

Ja ega siis veel ei olnud seiklus lõppenud. Kiikusime parasjagu Taavi, Alveri ja Crissuga, kui Arvi ütles mulle, et kanuud peab edasi viima. Ma tõsimeeli mõtlesin, et lähen appi... kui edasi siis edasi. Kõik muhelesid millegipärast :). Ja siis nägin, mida Arvi silmas pidas. Ta kavatses Nõmmveski tammist alla minna, ca meeter laskumist metsikus vees. Ei olnud mul niipalju julgust. Arvile läks kaaslaseks Martin. Neil läks kõik ilusti... kuni tammini jõudmiseni... pärast seda kaldusid nad veidikene vasakule ja olidki läinud vee alla suplema :D. Martin kommenteeris seda nii: hinge lõi kinni see kukkumine. Uhh... hea et kartma hakkasin. Aga ilus punkt oli matkale pandud (Y)


Jah... super oli see matk ja kindlasti tegi selle nii eriliseks mõnusad kaaslased ja tore talvine ilm. Martin ütles, et see oli viimane tema organiseeritud matk (arvatavasti küpsiste pärast - sry, Martin, see oli lihtsalt liiga hea nali). Loodan, et selliseid lahedaid üritusi tuleb ikka veel ja veel.

Nii, ongi minu elu esimene blogi tehtud... head lugemist!!!

Pildid