Tehvandi seina proovimas

Et siis eile sai ära proovitud Tehvandi 34 m kõrgune sein. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et ilm ei olnud üldse meie poolt. Tuul oli metsik ja väga külm. Pandi selga kõike, mida kotist leida oli... hea, et mul mitu paari pükse kaasas oli. Kõige stiilsemaks kujunes Tanel oma topeltpükstega :D

Alustuseks sai trepist üles kõmbitud, suht kõhe tunne oli alla vaadata :). Martin ja Vahur kinnitasid köied kuidagi üle serva kõõludes... päris jube oli vaadata. Tipus olles tundus vähemalt mulle küll, et see on ikka liiga kõrge minu jaoks... kõik hüppasid-kargasid seal üleval, ma käisin vaikselt mööda käsipuid :).

Aga alla tulles oli juba teine tunne, et pole see sein nii hull midagi. Sai siis suure hooga ronima hakatud. Ma jätsin kindad kätte igaks juhuks, et äkki on soojem, kuid ei... Paar paneeli enne lõppu ei tundnud ma enam oma sõrmi, nagu konksud olid ja mõtlesin, et annan alla. Õnneks all olijad ergutasid mind edasi ronima ja sain tippu küll oma konksukestega... jube oli... Alla jõudes oli sõrmedel niii valus. Ma pole kunagi midagi sellist tundnud, mitte kuidagi ei osanud ma sõrmi aidata... jube valu käis läbi. Martin soovitas valveputkasse sooja minna. Seal mõne aja pärast hakkasid näpud jälle surisema ja kipitama ning veri hakkas liikuma. Ära ehmatas selline uudne valutunne küll. Sama hullult valutasid sõrmed ka Laural.

Aga kui ebameeldiv tunne mööda läinud proovisin veel vasakpoolset rada kõikide kividega kaks korda. Juku ja Martin ronisid sinise raja vasakult ära (või oli see punane...), pidi päris hea olema. Ma proovin radu ronida soojema ilmaga suvel :P.

Nüüd siis 34 meetrit vallutatud meie enamuse poolt: Martin, Juku, Juta, Laura ja mina. Kolmandal paneelil adis alla Tanel (millest järeldas, et peaks ikka jälle trenni tulema :D). Sixten, Vahur ja Ott ei proovinudki :). Aga pole hullu, küll jõuame veel suvel seal käia, sest sein ju lausa kutsub tagasi.

Taneli pildid

Vahuri pildid