Valgejõe kanuumatkast keegi ei kirjutagi...

Ise osalesin ma ainult esimesel päeval. Kui meie punt kohale jõudis, olid varasemad nelsonid juba veeleminekuks üsna valmis. Haarasin ka asjad ning panime kanuu veele. Alul lobistasime tasapisi, siis avastasime end mingil hetkel kõige eest. Võtsime rahulikult ning varsti olime jälle korralikult viimaste seas.

Kuna Martinil läks kõht tühjaks ja käed väsisid ära :D, olime sunnitud juba varakult lõunapausi pidama. Pärast oli muidugi kõht täis ja enam ei viitsinud hoopiski sõita. Mingi hetk tekkis ka pisut keerukamaid olukordi ja vahetasin kohad ära Katriniga, kes seni meie paati vapralt tüürinud oli. Saime mitmest ägedast kohast uljalt läbi, valmistades pettumuse Arvile, kes fotoaparaat valmis aina ümberminekut pildistada lootis.

Aga siis ujus üks kivi salakavalalt vee all meie paadini ja võttis siis täpselt kanuu keskelt niimoodi põhjast kinni, et ei pääsenud me enam kiires voolus ei edasi ega tagasi. Kangutasime seal ikka pikalt. Saime vahepeal ka oma sõiduriista nii kreeni, et olime juba vastuhoidmisest loobumas - mingu siis raip ümber kui peab - aga siiski püsisime esialgu pinnal. Liikuma saime, kui esmalt saatsime keset jõge kivi peale seisma oma paatkonna kõige kerekama mehe - Martini ja siis pidin ka mina paadist välja astuma. Vesi ulatus täpselt üle kummikusääre, seega seisin ühel jalal ning suutsin säilitada teise jala kuivana. Tõstsime siis kanuu kivi otsast maha ning ronisime uuesti sisse. Teised olid kõik juba kadunud.

Aga mitte kaugele kadunud. Paar käänakut allpool olid kanuud kaldal. Mingid oksad olid ka teepeal ees, nendest rahulikult läbi laveerides saatis meid kaldalt lootusrikas ergutuskisa. Selgus, et Juta paatkond oli suutnud nende okste juures tahtmatult jalastuda (veestuda).

Paraku pärast seda värskendavat vahepala jõudsime peagi ka Suru sillani, kus meie kamba matk ka lõppes. Omaette seiklus oli muidugi järeltuleva auto ootamine ning kohalejuhatamine. Koju siiski saime ning päev lõppes minu jaoks lennuvälja lähedal saunas, kus lõpuks kummikud soodsamate jalatsite vastu vahetasin.

Kuskil nagi.ee-s on Arvi pildid ja toru.ee-s Riho videod. Ja tahaks loota, et ülejäänud Nelsoni rahvas peale Martini ja Heiko oskavad kirjutada ja siia kah kirjutavad.