Kanuumatk 20-22 juuni Põltsamaa, Pede ja Emajõel

Heia kõkidele matkasellidele plaan on minna kanuumatkale 20-22 juuni Põltsamaa jõele ja seekord rõhku panna jõe lõpule.
Maksumus umebes 400 krooni
Niisiis pange ennast varakult kirja ja võtke plaani!

Ilusat kevadet

p.s augustis on mõte minna veel rattamatkale saartele ootan ettepanekuid

Võhandu maratonist

Kuna tundub, et Arvi, Martin ega Tiina siia midagi ei kriba, siis panen paar oma mõtet Võhandu maratoni kohta siia ikka kirja, muidu jääbki üks tore üritus ilma blogita :)

Sai siis eelmine nädalavahetus Võrus käidud. Mina olin vaid autojuhiks ja seda, mis jõel toimus ei oska kommenteerida. Kohale sõitsime reedel, et võistlejad saaks end välja puhata. Tiimideks olid: Martin-Tiina ja Arvi-Tambet. Õhtusöögilauas meenutati varasemaid maratone... Martinilt küsiti, kas taskulamp ikka seekord kaasas, et nagunii oled pimedani rajal. Jahh... ta oli end ikka sellega varustanud, ettenägelik :). Õhtul vaatasime üle ka Tamula järve, kust start toimub ja selgitati mulle millal ja kus punktis ma peaksin teisi ootama.

Hommikul kell 7 läksid siis virgad võistlejad teele. Starti kahjuks ma ei näinud, sest uni oli magusam :). Ärkasin kella 9 paiku ja hakkasin sõitma Leevi poole. Loodus on sealkandis ikka nii ilus.... Enne Leevit vaatasin korra ka Paidra sillale, kuid sealt olid meie omad juba läbi läinud.

Leevile jõudes hakkasid saabuma esimesed süstad, kõik olid veel energiat täis ja kihutasid edasi. Seitsmenda kanuuna jõudsid Arvi ja Tambet. Selgus, et hommikul olid nad söögid-joogid jätnud Hillari autosse ja neid kimbutas janu. Jooksin siis majast-majja, et vett saada. Lõpuks üks vanatädi andis mulle vee, mis oli väga kummalist värvi, kuid aega ei olnud enam, et edasi otsida. Pärast Tambet naeris, et ei tea kuskohast see tädi selle mudamaitselise vee küll tõi.

Vahepeal oli söögipunkti jõudnud Martin ja Tiina. Mille peale Arvi ja Tambet kiiresti veele läksid. Väsimust veel kellegi silmist näha ei olnud.

Peale Leevit oli mul paar-kolm tundi vaba aega. Sisustasin seda meeldivalt Munamäe otsas, polnud seal ammuuu käinud.... aga see juba ebaoluline jutt... nii... kella 2 paiku sõitsin siis tagasi Leevaku suunas.
Põikasin enne läbi Võuküla sillalt, kuid rahvas seal ütles, et kanuusid juba palju mööda läinud... oletasin, et ka meie omad ja läksin Leevakule. Seal hakkasid saabuma juba tuttavad paatkonnad: sini-valge paatkond oranžide vestidega, madruse stiilis paatkond, sõjaväeriietes jne. Õudne oli vaadata, kuidas mõned süstamehed enam jalgu kätte ei saanud süstast ega püsti tõusta, sest jalad krambis...
Meie omasid polnud ikka näha. Lõpuks saabusid Arvi ja Tambet. Jõud oli otsa saanud vahepeal... pidi väga raske olema, et muutkui sõua ja sõua ja otsa ei saa, voolu ei pidavat ka olema. Juua oli neil vaid mudamaitseline vesi eelmisest punktist, andsin neile seekord värskat kaasa. Tambet vahetas kiirelt riided, sest vahepeal oli kärestikest mõnusasti vett sisse tulnud. Arvi veel naerdes kommenteeris, et valis läbimiseks ikka kärestikulisemad kohad, et huvitavam oleks. Kuivad riides selga saades, saabusid Martin ja Tiina. Ja kiiruga läksid Arvi ja Tambet teele. Ega Tiinagi ei lasknud Martinil kaua suppi süüa ja kamandas ta kanuusse :) Ja läinud nad jällegi olid.

Järgmine punkt, kuhu liikusin, oli Räpina. Mingi tunniga saabusid sinna juba tuttavad näod. Seekord saabusid Arvi ja Tambet kiiremini, kui ma oodata oskasin. Vahepeal olid nad jõu tagasi saanud ja paljudest möödunud. Väsimus oli kui pühitud. Kiirelt tassiti kanuu üle silla ja mindi uuesti teele. 10 min pärast saabusid Martin & Tiina. Ja endiselt ei lubanud Tiina Martinil puhata, ei mingit hingetõmmet :)

Ja oligi minu raske tööpäev autojuhina lõpule jõudmas :) Kella 7 paiku saabusid Arvi ja Tambet Võõpsule, kokku olid nad jõel veidi alla 12 tunni (täpseid aegu ma ei mäleta kahjuks). Martin ja Tiina veidi üle 12 tunni, kuid oma eelmise aasta aegu parandasid nad kõik tublisti. Üllatajaks oli ikkagi Martin, kes Tiinaga sel aastal väga kiirelt sõitisid... ja pealampi vaja ei olnudki :P. Tagasisõites oli muidugi muljeid ja mõtteid kõikidel palju, kuid keegi ei nõustunud neid siia kirjutamast :(

Jahhhh... tore üritus on see Võhandu maraton. Arvi arvas, et järgmine aasta võiksin mina kah juba aerutada. Ma aga kardan, et oleksin esimeses punktis juba siruli maas :P. Aga nohhh... eks paistab.... ;)



Kirjutas Marit
Pildid Marit ja Arvi

Arvi pildid
Ivari pildid
Võhandu Huntide pildid
Kristini pildid
Pireti pildid
Hillari pildid
Kaido pildid
Indreku pildid
Teise Kaido pildid
Kaisa pildid
Frederiku pildid

Tulemused

Tehvandi seina proovimas

Et siis eile sai ära proovitud Tehvandi 34 m kõrgune sein. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et ilm ei olnud üldse meie poolt. Tuul oli metsik ja väga külm. Pandi selga kõike, mida kotist leida oli... hea, et mul mitu paari pükse kaasas oli. Kõige stiilsemaks kujunes Tanel oma topeltpükstega :D

Alustuseks sai trepist üles kõmbitud, suht kõhe tunne oli alla vaadata :). Martin ja Vahur kinnitasid köied kuidagi üle serva kõõludes... päris jube oli vaadata. Tipus olles tundus vähemalt mulle küll, et see on ikka liiga kõrge minu jaoks... kõik hüppasid-kargasid seal üleval, ma käisin vaikselt mööda käsipuid :).

Aga alla tulles oli juba teine tunne, et pole see sein nii hull midagi. Sai siis suure hooga ronima hakatud. Ma jätsin kindad kätte igaks juhuks, et äkki on soojem, kuid ei... Paar paneeli enne lõppu ei tundnud ma enam oma sõrmi, nagu konksud olid ja mõtlesin, et annan alla. Õnneks all olijad ergutasid mind edasi ronima ja sain tippu küll oma konksukestega... jube oli... Alla jõudes oli sõrmedel niii valus. Ma pole kunagi midagi sellist tundnud, mitte kuidagi ei osanud ma sõrmi aidata... jube valu käis läbi. Martin soovitas valveputkasse sooja minna. Seal mõne aja pärast hakkasid näpud jälle surisema ja kipitama ning veri hakkas liikuma. Ära ehmatas selline uudne valutunne küll. Sama hullult valutasid sõrmed ka Laural.

Aga kui ebameeldiv tunne mööda läinud proovisin veel vasakpoolset rada kõikide kividega kaks korda. Juku ja Martin ronisid sinise raja vasakult ära (või oli see punane...), pidi päris hea olema. Ma proovin radu ronida soojema ilmaga suvel :P.

Nüüd siis 34 meetrit vallutatud meie enamuse poolt: Martin, Juku, Juta, Laura ja mina. Kolmandal paneelil adis alla Tanel (millest järeldas, et peaks ikka jälle trenni tulema :D). Sixten, Vahur ja Ott ei proovinudki :). Aga pole hullu, küll jõuame veel suvel seal käia, sest sein ju lausa kutsub tagasi.

Taneli pildid

Vahuri pildid

2008. aastal ei toimu Eesti meistrivõistlusi veematkatehnikas

Seoses osalejate vähese huviga eelnevatel aastatel ning sooviga veevõistluste formaat põhjalikumalt üle vaadata, annab Eesti Matkaliidu juhatus teada, et
2008. aastal Eesti matkatehnika meistrivõitlusi veematkatehnikas ei toimu.
Järgmised veematkatehnika meistrivõistlused viiakse esialgse kava kohaselt läbi 2009. aastal.

Jalgsi-mägimatkatehnika meistrivõitlused toimuvad kokkulepitud ajal - 07. - 08. juuni 2008. Võistlus viiakse läbi EML juhatuse ning Alutaguse Matkaklubi koostöös.

Info peagi ka Matkaliidu kodulehel.

EML juhatus


Jama ühesõnaga. Kui väheke lihtsam rada oleks siis oleks ju ka meilt osalejaid rohkem.

Laupäeval 12. aprillil 2008 Tehvandile ronima

Kevad on käes ja ilmad juba soojemad. Tehvandi ronimissein ootab lõplikku viimistlust ja ka ronimisdemonstratsiooni. Paar livi vaja asendada, käied, varustus ja vööd vaja üle anda. Ronida saab muidugi kah, seda siis Eesti kõrgeimal seinal.

Vahur plaanib bussiga minekut. Väljasõit kell 1o.oo Spordihoone juurest Bussis 7 vaba kohta hetkel. Kes soovib kaasa, see annab jälle kommentaarides teada. Seekord miskit vanusepiirangut ei ole.

Katsetame seina ronitavust ja keerame kinni lahtised kivid. Paar kollast kivi tahab uuendamist kah.

Kohapeal oleme 12-16, 4 tunnist peaks kõigile piisama.

Soovijad siis kommentaaridesse.

Selja jõge taltsutamas

Täna sai siis selja jõge taltsutamas käidud.

Alustuseks - nii palju vett ei ole Seljal varem olnudki. Kõrge veeseis tegi asja päris mõnusaks.
Kokku oli meid 14 + Krissu, Martin hüppas viimasel hetkel alt ära ning Tanel Mulla ei ilmunud (vist juba traditsiooniliselt :) ) välja. Sõitmas käisid Nelsonikad Vahur, Ago, Heiko, Tiina, Taavi, Arvi, Tanel lisaks Ants, Volli, Harri ja veel 4 Axi sõpra keda ma varasemalt ei tundnud.

Riina oli käskinud Vollil kiivri pähe panna :) panimegi. Täiesti pädev kaitsevahend kusjuures.

Autod viisime Karepale, Antsu bussiga autojuhid Varangule tagasi ja teele! Kõrge veeseis oli õnneks uputanud väiksemad kivid ja kärestikel ei käinudki kanuu kogu aeg mööda põhja. Karulõppe veskitamm pritsis loomulikult Axi ja teised ees istujad märjaks :) Vahel on taga istumisel ka teatavaid eeliseid.

Ei läinudki kaua, kui Arvi ja Tanel ennast ühes puudepusas Krissuuputamiselt leidsid. Ehk siis mis ümber, see ümber. Ilmselt ikka selleks, et huvitavam oleks. Tegelikolt olla Taavi(Juku) oma paarilisega varasemalt juba paadi vett täis saanud ja siis Arvi nagu solidaatsusest (Tema enese väitel kull Taavi paatkonna kaasabil) kah külili keeras :) Vaadates juuresolevat pilti võib sel väitel isegi teatav tõepõhi olla. Loomulikult uputas Arvi korraks ka oma Canoni peegelkaamera. Mittetöötamiseks piisavalt. Ta kohe oskab :P :) Krissu külmetas pisut, aga sai matka lõpuks jälle mõnusa tunde kätte.

Peale pikemat siledat osa sai Jõekääru sauna juures olevas kärestikus ka pisut fun'imat sõitu. Kimasime edasi ja otsustasime pisut oodata - 2 paati jäi meist maha. Tirrr! telefonikõne ja teade - Harri ja Sergei on ümber, 1 aer putku pannud :)

Otsustasime siis vastuvoolu sõita ja silmad lahti hoida. Aer meieni ei jõudnud, aga karp kinniseid viineri apsukaid küll. Haarasime need kaasa, täiesti veekindel see Hagari pakend. Varsti selgus, et nad ikka saavad sealt liikuma. Kanuu oli küljelt muljuda saanud, teine aer leiti kah üles ja kimati edasi. Arvi, Krissu ja Tanel olid juba minema pannud.

Kes käinud, see teab, et jõe viimane ots on üsna käre ja päris mõnus. Otsustasime Agoga pisut kiirendada ja tempokalt lõpuni minna. Päris mõnus, kuigi ei miskit karmi :P

Alla jõudes olid Arvi, Krissu, Tanel juba riideid vahetamas. Tirisime ennast autoni ja vahetasime ennast kuivaks. Teistel läks ikka jupp aega :) Selgus, et Volli ei tahtnud traditsiooni murda (Kogenud Selja jõe matkajana ei ole ta kordagi ümber minemata mereni jõudnud) ja nad olid ennast kusagil külili keeranud.

Pikka mööda tilkusid kõik paadid lõpuni ja tulemit lugedes selgus, et püsti olid jäänud Traditsiooniliselt Ax ja Vahur ning lisaks Tiina ning Ants. Teised said oma kevadise ujumise tehtud.

Super oli!

Fotod Vahur, Ago, Arvi

Axi ja Jani pildid

Arvi pildid

Pühapäeval 6. aprillil Selja jõele

Heia, Kanuulõhkumise ühingusse mittekuulujad saavad kaasa väiksele treeningmatkale Selja jõel. Alustame Varangu sillalt kell 12. Üle keskmise sõiduoskus vajalik.

Huvilised kommentaaridesse või vahuri e-maili vahur@nelson.ee

Meenutus ühest mõnusast kanuumatkast Valgejõel

Nii, võtsin ka aja maha korraks, et meenutada seda toredat “kevadist” kanuumatka Valgejõel. Alguse sai see siis Tapalt, kus toimus kottide kiletamine ja sobilike vestide otsimine... mina ei pidanud selle pärast muretsema, sest Martin võttis ühe 70-100 kg vesti ja ütles: Marit see sobib küll sulle :)


Grupipilt tehtud, suundusime veele. Ilm oli lahe, mõnusalt karge ja päike paistis. Minu paatkonna moodustas Riho ja mu väikevenna Alver. Kiiresti tegi Riho kiirkursuse vennale ja mulle, millal ja kustpoolt aerutada ning reis võis rahulikult alata. Kuna kiiret polnud kuhugi, sai mõnusalt aeglaselt loodust nautida. Vool oli aeglane ja ärevaid kohti vähe... Kuid siiski... Ühes kurvis mõtlesid Juta ja Janek proovida, kui soe ka vesi on. Nad olid takerdunud okste taha, mis viis kanuu viltu ja läinud ta oligi vee alla. Tublid ujujad päästsid kohe mõlad ja kanuu, vaid Juta magamiskott jätkas teed vee peal päris pikalt. Juta arvas, et vesi on mõnus ja üldsemitte külm ning teed jätkati märgade riietega.


Ja kiirelt olimegi jõudnud sillale, kus jätsid meid maha osad matkajad. Tuli teha ümberpaigutus kanuudes. Reis jätkus veidi aega, mil leidsime mõnusa hubase koha laagri jaoks. Kuna ma polnud varem ööbinud sõjaväetelgis, oli see minu jaoks omaette elamus. Sain teada, et häid lambaid mahubki palju ühte tuppa :) ja niimoodi me sinna 15- kesi sisse mahtusimegi. Õhtul sai paika pandud tulevalve järjekord. Arvasin, et kindlasti on väga raske tund aega öösel üleval olla. Kuid ei olnudki hullu... Taavi ajas mind üles kell 3, pistis mulle midagi kätte ja ütles tuli käib ülevalt vasakult nupust. Ma ei saanud unesegaselt mitte midagi aru, keerutasin seda asja käes ja leiutasin, milline nupp on see ülemine vasak nupp. Lõpuks taipasin, et see on kell ja leidsin ka pealambi. Isegi lahe oli öösel üleval olla, kuulata kuidas kuusepuud praksuvad, vesi vuliseb telgi kõrval ja väsinud matkakaaslased nohisevad ja norskavad :). Kiirelt möödus mu vahetus ja andsin kella edasi Jukule ja ütlesin: ülevalt vasakult käib valgus :)


Järgmisel päeval oli jälle mõnus päiksepaisteline ilm, kraade võis olla miinus 4 ringis. Hommikupuder söödud ja kohv joodud, asusime jälle teele. Ka laupäevane jõelõik oli tasane ja keegi ei rõõmustanud meid ümberkäimisega. Väikeste pauside ajal sai peetud tõsist lumesõda. Minu kuivade kinnaste tagavara vennale hakkas juba ammenduma. Lõunat pidasime kuskil Tapa polügoni silla juures. Ja endiselt Martinil ei olnud küpsiseid :). Ootamatult oli haigestunud Juku, kes sealt meiega edasi enam ei reisinud :(


Jälle väike ümberpaigutus kanuudes ja sõudsime edasi. Kella 5 ajal hakkas järjekordne laagrikoha otsimine. Sai üle vaadatud päris mitu kohta, kuni leidsime ühe mõnusa paiga. Koht oli tihedam, kui eelmise õhtu oma. Kiiresti hakkas rahvas tegutsema: tehti üles lõke, laasiti segavad kuuseoksad, valmistati istepink, otsiti kuuseoksi, püstitati telk jne. Kõik sebisid ja askeldasid. Koostöö sujus ilusti. Valmis kella 5 tee, mille kõrvale ei olnud küpsist :D. Tehti valmis küttepuud ööseks... hääästi peenikesed... sai ikka vaieldud, et saavad liiga väiksed pirrud, kuid kui nii peab, siis pole midagi vaielda. Lõpuks leidis meid üles ka Arvi vend Janek, kes eelmine õhtu juba tahtis meiega liituda, kuid ei leidnud Martinit ja Arvit üles, kes olid talle vastuvoolu sillale järgi sõudnud.
Pärast õhtust suppi kogunesime kõik telki, sest väljas kiskus vihmale. Enne öörahu, mis saabus juba kell 10, sai veidi kaarte mängitud ja muidugi sain mina jälle pähe, koguaeg.
Öösel olid kütjad väga usinad, nii palav oli tänu neile väikestele pirdudele... vahepeal kiskusin vennal magamiskotti pealt maha, et ta päris ära ei sulaks :). Nii kuum, nii kuum, aga polnud hullu, sai ikka mõnusalt magada ka.


Hommikul üllatas kõiki öösel maha sadanud paks lumi. Oli sulale läinud. Ilm oli vapustav: puudel paksud lumemütsid ja lumi krudiseb jalge all. Ja muidugi kuulus asja juurde pidev lumesõda. Crissu valmistas end ette ka jõepealseks lumesõjaks, valmistades koos Alveriga hulgaliselt laskemoona kanuusse :)


Hommikune kartulipuder söödud ja... on the road again... Lõpuks pidi tulema kärestikulisem lõik, mida Kristin niiväga ootas koguaeg. Ja oligi... Kuna mul oli super tüürija, saime kõikidest kividest ilusti mööda. Ja olimegi juba möödunud Valgejõe keskusest ja kohale jõudnud Nõmmveskile.

Ja ega siis veel ei olnud seiklus lõppenud. Kiikusime parasjagu Taavi, Alveri ja Crissuga, kui Arvi ütles mulle, et kanuud peab edasi viima. Ma tõsimeeli mõtlesin, et lähen appi... kui edasi siis edasi. Kõik muhelesid millegipärast :). Ja siis nägin, mida Arvi silmas pidas. Ta kavatses Nõmmveski tammist alla minna, ca meeter laskumist metsikus vees. Ei olnud mul niipalju julgust. Arvile läks kaaslaseks Martin. Neil läks kõik ilusti... kuni tammini jõudmiseni... pärast seda kaldusid nad veidikene vasakule ja olidki läinud vee alla suplema :D. Martin kommenteeris seda nii: hinge lõi kinni see kukkumine. Uhh... hea et kartma hakkasin. Aga ilus punkt oli matkale pandud (Y)


Jah... super oli see matk ja kindlasti tegi selle nii eriliseks mõnusad kaaslased ja tore talvine ilm. Martin ütles, et see oli viimane tema organiseeritud matk (arvatavasti küpsiste pärast - sry, Martin, see oli lihtsalt liiga hea nali). Loodan, et selliseid lahedaid üritusi tuleb ikka veel ja veel.

Nii, ongi minu elu esimene blogi tehtud... head lugemist!!!

Pildid