Pariisi 24h

Vahur kirjutab:

Kõigepealt peaks vist alustama sellest, et Enno Eilo 2006 a. suvel 24tunnise rattavõistluse korraldas ja et Vahur selles tal natuke abiks olla sai. Idee meeldis ja kuna Enno rohkem ei suutnud ennast motiveerida ja Vahur arvas, et Pariisi rajad väärivad üht sellist võistlust, siis sai aasta algul selline idee välja käia, et nagu korraldaks.

Väga suurt reklaami asjale esialgu teha ei julgenud, enese võimeid ei tea ja kogu raja ja muu toimimine kah selge ei olnud.

Registreerunute arv sai siiski piisav ja 10 teami + meie oma tublid Arvi ja Tanel 11 teamina ning 5 soolot said kirja.

Raja ettevalmistamisel oli suureks abiks Pariisi Puhkeküla rahvas. Olev käis rada niitmas ja kõik nad olid muidu igati abiks.

Ja siis veel Nelsoni rahvas! Super rahvas on meil!

Rada si nädal varem tähistatud ja niidetud. Just selles järjekorras ja sellest ka väikesed probleemid - osa nooli olid pisut rohu varjus. Samas ei hullu.

Oti abil sai reedel võistluskeskus ja TP püsti. TPsse ostetud "aiapaviljon" osutus tinapaberist torudega katuseks, mis iseenese raskuse all kokku vajuma kippus, tuulele vastu panemisest rääkimata. Toeks sai hulgem armatuurilatte taotud, pisut aitas, aga kahtlane oli ta ikka :)

Hommikul laekus rahvas pisukese ekslemise järel õigeaegselt, panime laagri püsti. Samal ajal laekusid pikkamisi ka osalejate karavanid. Laagriplats omandas peagi mõnusa mustlaslaagri mulje. Marit tegeles sekretariaaditööga, teised aitasid kes-kus aga sai.

12 anti start ja võistlejad kimasid rajale nagu oleks tegu sprindivõistlusega. Rada oli üsna raske, natuke peab järgmiseks aastaks mõttetööd tegema. Põhiolemus ilmselt ei muutu.

Võitlus rajal oli armutu, kujunes välja mitu seltskonda, kes siis omavahel kohti vahetades ja rivaalisedes lahingut pidasid.

Erilist tähelepanu väärib Rivo Pajur soolosõitjana. Igalt ringilt tulles ta naeratas ja vahel viskas mõne laheda killu (Tõusul tuli kramp, aga ma panin juurde ja sõitsin ta eest ära). Kahtlemata oli ta korraldusseltskonna tüdrukute absoluutne lemmik :)

Pimedaks kiskudes üritasin esialgu staabitelgis magada (Rivo kommentaar "Tänan korraldajaid, kel on viitsimist organiseerida ka nende endi vaatevinklist sado-masoga. Pole just igapäevane vaatepilt, kus peakorraldaja külitab finshijoone läheduses magamiskotis ) aga sest ei tulnud miskit. Kobisin umbes kell 4 telki ja magasin 3 tunnikest. Väsimus oli küll, aga lahe emotsioon hoidis asja tugevas +pooles.

Järgmisel aastal vist uuesti!
Ja minu SUURED tänud klubile!

Pildilink

(Kes julgeb, kirjutab enda muljed siia edasi :))