kaks hullu vihmaga kivil

Mõtlesime Jukuga eile Kaarnakivile minna. Kuna kell 5 oli ilm superilus... arvasime, et tuleb hea ronimispäev. Kui hakkasime Vainupea poole sõitma, kogunesid taevasse tumesinised pilved. Kohale jõudes saime kivi veidi imetleda, kui hakkas padukat sadama. Seisime veits aega kivi negatiivse nuki all vihmavarjus ja kirusime ilma. Kuna aga olime juba kohale tulnud, tuli kivi ära proovida. Niisiis said sussid jalga aetud. Vihm meid enam ei seganud, sest olime nagunii ligumärjad. Proovisime kõik küljed ikka ära. Jukul õnnestus paar mõnusalt rasket kohta äragi teha ja 2 stiilset kukkumist ka :). Ise ponnistasin veits negatiivi, mis mul ei õnnestunud. Kivi lõuna külg oli aga küll mõnus ja põhja küljel traavers ka. Aga kuna kivi oli märg, ei olnud võimalik eriti kuskilt kinni hoida... ei mingit gripi. Ja ka sussidega sai kivil rohkem liugu lasta kui ronida. Nii tegi Juku traaversil ka oma pikima liu, suutes oma pea kukkudes 10 cm kivist eemale tõmmata. Pärast seda mõtlesime, et vihmaga ikka ei ole õige ronimine ja pakkisime kodinad kokku. Vaatasime veel veits Vainupeal rannas ringi ja hakkasime koju sõitma. See Eesti suvi hakkab juba närvidele käima :). Kuid elamus omaette siiski ja vaatamata vihmale oli väga lahe päev.