Jägala matka blogi

09.10.09
Kell tikusus juba õhtutundide suunas ja Arvi, Martin, Kristjan, Kerdi, Keit, Kristen, Alver, Marit, Meeri, Tiina, Karina, Heiko ning Juta teadis, et peab vaikselt Roosna-Alliku lähedusse kogunema. Kella 6 paiku jõudis enamik rahvast kohale ja siis läks juba sehkendamiseks. Enamus autodest viidi juba lõpp-punkti ära, ühega aga sõideti starti tagasi. Telk sai üles pandud ja õhtusöökki valmis, mis kõigil väga nobedalt kurgust alla läks maitseomadustes olenemata. Kui kõigil olid esmavajadused rahuldatud, siis hakati veidi meelt lahutama teiste (Martini) üle nalja viskamise teel. Aeg aina liikus edasi ja rahvas suikus vaikselt unne, ainult ahjukütja(d) pidid veel vertikaalses asendis olema.


10.10.09
Öö oli möödunud edukalt-keegi ei jäänud kütmise ajal magama ja telk püsis parajalt soe, nii et magada ikka sai. Hommikul tegutseti päris kiiresti, köögitoimkond hakkas juba kella 6-st tegutsema, nii sai varakult söödud ja pakitud. 8.30 hakkasime juba mööda Jägala jõge kulgema. Tempo oli täista talutav, sai isegi vahepeal aegluubis käsi liigutada. Oli ka hetki, kus sai kanuuotsaga kaldaid kombitud, sest kui kaks kanuud teineteise kõrvale jõudsid, siis vähemalt üks oli kuskil kaldas kinni. Olenemata sellest liikusime edukalt edasi. Vahepeal tirisime kanuud kaldale ja puhkasime käsi ning taguotsi, keskpäeva kanti tegime ka söögipausi. Veidi pärast kella kahte jõudsime juba ööbimiskohta, mis asus Albu lähedal. Muidugi oli arvestatud, et tegemist on kanuumatkaga, seega inimesed olid peaaegu piiramatult asju kaas võtnud, sest seljas ju midagi kandma ei pea, kuid ööbimispunkti läheduses meil ju autosid ei olnud, nii siis pidime mitu otsa tegema, et asjad veidi eemal asuvale telkimisplatsile tassida. Kuid kõik olid ikka spordimehed/naised ja probleeme sellega ei olnud. Hakkati vaikselt jälle telki üles panema ja asju sättima. Uurisime ka ümbruskonda seal asuva torni otsast ja leidisime endile sõbra rebase, nii et tegevust meil oli. Aeg liikus aga nii halastamatult kiiresti edasi, et peagi oli õhtusöögi aeg ja kiskus juba vaikselt pimedaks. Gerdi ja Kristen aga ei pidanud enam hullude seltskonnas vastu ja otsustasid koju närve puhkama minna. Kuna telk oli selleks ajaks juba soe, siis kõik ronisid juba telki ja valmistusid juba magamaminekuks. Enne sai veel paar kaardimängu mängitud, kuid rahvas vaikselt juba kustus. Lõpuks jäi jälle ainult ahjuvalve üles. See öö aga ei saanud keegi ahjuvalvest viilida, sest meid oli nüüd vähem ja magamiseks mõeldud aeg pikem.


11.10.09
Ka see öö oli üsna õnnelikult möödunud, sest keegi oma valvekorra ajal magama ei jäänud, kuid kella 7-ks oli valvering täis saanud ja ei olnud enam kedagi, kes kütaks ning soojast telgist ei tahetud ka loobuda, otsustati ikka edasi kütta. Õnneks hakkati juba vaikselt üles ärkama, siis ei olnud kütmine enam väga probleemiks, kuid magamiskotist oli ikka raske välja ronida, sest õues oli päris kobe härmatis maas. Siiski pidi seda ju mingi hetk tegema. Tiina oli eriti usin ja oli läinud juba kella kuue paiku pudru keetmise jaoks lõket tegema. Vee kättesaamine ei läinud eriti libedalt, sest ämbrit ei saanud eriti hästi kaevust välja ja vesi oli ära jäätunud. Siiski sai kella 9 paiku toit valmis, mis olenemata teiste poolt toidu mahategemisest maitses väga hästi. Pärast hakati taaskord asju kibekiiresti kokku pakkima ja kalda äärde tassima, sest olime üsna hilja peale jäänud. Poole üheteistkümnest saime kanuud vette ja liikuma. Alguses pidi lihased soojaks saama, kuid pärast läks asi juba palju libedamalt ja ei tundunudki nii külm. Viimane päev tegi aga inimesed eriti ulakaks, kohe kui kanuud teineteise kõrvale sattusid, lükkas keegi teise vastu kallast. Kaval oli kõigist paraja distantsi kaugusel püsida, et kaldaid mitte nii lähedalt uurida. Ka veesõda sai mingil määral maha peetud, Arvi otsustas Heikot veidi loputada. Õnneks piirdus asi vaid väheste veepritsimisega ja keegi läbi ei ligunenud. Üks hetk tuli teele aga miniastang, mille läbimine ei olnud kõigile väga meelepärane, sest eelmisel korral oli kaks kanuud seal ümber käinud. Seega tassiti jälle kanuud kaldale ja mööduti astangust. Ainult Arvi ja Martin otsustasid tühja kanuuga proovi teha, neil läks see õnnelikult. Hiljem leidsime veel kaldalt uudistavaid hobuseid ja lehmasid. Loodus ümerringi oli väga kaunis. Edasi sõudes jõudsime kahjuks juba lõppu välja, mis asus veski juures. Seal tegime veel viimased pildid ja vinnasime asjad veest välja. Loputasime kanuud ära ja tassisime auto peale. Rahvas vajus jälle igaüks eri ilmakaarde laiali.


Kokkuvõte
Kohe kanuumatka algusest peale oli aru saada, et tegemist on väga toredate inimestega. Oli näha, et kõigil on omad inside joke’ d olemas ja grupp oli ühtne (võisid vabalt teineteise üle nalja visata, ilma et keegi solvuks). Terve matk oli kõigil suu naerul ja kõik olid aktiivsed. Kahe päeva peale sai kokku mõlatatud u 50 km, kõik jäid terveks ja keegi sisse ei kukkunud, tundub, et matk kukkus väga õnnelikult välja. Ööbimised ja toitlustamised olid hästi planeeritud. Sellisest üritusest võtaks teine kordki osa, suur tänu korraldajatele! Lisaks toredale matkakogemusele, sain ma ka teada, kus mu vanaisa täpselt elab. Nimelt lõpus tundus mulle see veski ja suur puitmaja väga tuttav, nagu ma oleks seal kunagi elus olnud. Hiljem selgus, et vanaisa elabki seal kaldast ~50 m kaugusel olevas majas, kus ma ka kunagi 10 aastat tagasi käinud olen. Seega trampisime seal u 5 meetri kauguselt mööda.

Meeri pildid (Arvi pildistas)
Autor: Meeri

Raftidega Pirital

26 ja 27 september sai proovitud meie klubi tuttuusi rafte.



26.ndal kogunesime Pirita jõele, et õppida raftijuhtideks. Päev algas Vahuri asjakohase loenguga rafti juhtimisest, päästmisest, varustusest ja inimeste käitumisest šoki seisundis. Tarkused kõrva taha pandud mindi veele. Kõik tegid kordamööda läbi harjutuse sõites vastuvoolu, keerates tagasi, mõlemale poole kivisoppi ja siis ümber posti. Juhtideks õppisid Ott, Juku, Tanel J, Juta, Laura, Heiko, Käts, Sixten ja mina. Ott, Juku ja Tanel harjutasid kohe ka rafti ümber ajamist ja tagurpidi saltot. Päästa kedagi polnud vaja, nii siis mingi ka allavoolu jõge avastama. Kiiremaid kärestikulisemaid kohta oli kuni vana Narva maantee sillani võibolla vaid 5, ülejäänud jõgi oli lai ja aeglane. Sama lõik sõideti läbi ka teist korda, et järgmiseks päevaks tee ikka pähe jääks ja ära ei eksiks :D.




Järgmise päeva hommikuses raftitunnis oli umbes 25 huvilist. Kallipsod seljas, kiivrid peas, võis sõit alata. Vahur määras juhid ja nii siis mindi veele. Natuke keerutati kohapeal, jagati õpetussõnasid ja õige pea mindigi ka allavoolu. Kiiremad jõelõigud olid uutele tulijatele päris huvitavad ja tekitasid isegi natuke hirmutunnet. Kella 2-sele „seansile“ tuli vaid 10 inimese ringis huvilisi ja nii saime ise jälle rohkem sõita. Muidugi päeva lõpuks ei olnud Ott, Tanel ja Juku kitsid ja osad tüdrukuid käisid tänu neile ka veemõnusid nautimas :).


Kokkuvõttes oli väga mõnus nädalavahetus, tänud Vahurile!!!!

Ja ootame juba kevadist suurvett, et rafti tõelist palet avastada.


Vahuri pildid:

http://picasaweb.google.com/klubinelson/Raftimine#5385808554336149266

Ago pildid:

http://nagi.ee/photos/futhfuec/12781239/in-set/229061/

Ago videoklipid:

http://toru.ee/view/98a71616d1b8

http://toru.ee/view/24a059c75a98

http://toru.ee/view/363a2b36d0c0